Iga kord kui mõtlen sulle meenub mul üks päev
Kui keset ränka talve saatsin sind jaama
Sa olid mulle tasku pistnud oma käe
Ja hakkasingi vaikselt aru saama - sa rongile ei läe
Ma pigistasin peos su tulikuuma kätt
Ning taskupõhjas tundsin rämpsu ja pahna
Ma taipasin - see pole jumalagajätt
Kui saabub rong su käisest kinni kahman ja paigalt me ei läe
Jah tõesti sa ei mõelnud lahkuda
Su silmad kõnelesid keelt
Et tahad mulle sülle mahtuda
Ja eksida ükskõik mis teelt
Ei eales ole käidud kõveramaid teed
Kui jäljed mis meist maha jäid sinna linna
Kas olimegi meie kahekesi need
Kel kuhugi ei olnud vaja minna vaid kinni hoida käest
Jah tõesti sa ei sõitnud minema
See tundus mulle nagu muinasjutt
Ei teadnud isegi su nime ma
Ja ennäe - polnudki sul rutt
Tean ju küll et kõik on möödas mis meid hoidis koos
Mu taskupõhjas ikka rämpsu ja prahti
Kuid igatsus mind siiamaani talvel poob
Kui mõtlen kuidas käest ei lasknud lahti hommikuni me
Jah tõesti sa ei mõelnud lahkuda
Su silmad kõnelesid keelt
Et tahad mulle sülle mahtuda
Ja eksida ükskõik mis teelt
Jah tõesti sa ei sõitnud minema
See tundus mulle nagu muinasjutt
Ei teadnud isegi su nime ma
Ja ennäe - polnudki sul rutt