Suvi ulatab käe, et võiks minna
Läbi sügise tee talve viib
Vihmakrabin saab lumeks ja jälgi
Sinu akende alt mööda viib
Ma ei tea kuhu uned meid viivad
Raske öelda mis läinud, mis ees
Ühe hetkega uues maailmas
Kokkusaamiste nägemisrõõm
Mere kaldal on madalaid pilvi
Linnud hommikust saati on teel
Linnuparvede häältes on kutse
Ootusärevus rahutuks teeb
Hiljem hingedeaeg on siin vaikne
Lehed langend, kes jäid, on kõik siin
Hämar ilm annab mõttele ruumi
Vaba lend üle uinuva maa