Vihma pärast ei julge ma välja minna
Sest et pelgan sinu pisaraid seal
Ajad on meid pillutanud siia ja sinna
Järjest vähem vahet teha saab halval ja heal
Olen üksi oma mõtetes (mõtetes)
Olen üksi (miljonitega) oma tunnetes (oma tunnetes)
Kuid siiski elu leidub veel
Ning järjest karastub (nii tugevaks ta saabki)
"Igavesti" kestis kõigest päevi paar
Lumesajuks muutub kord ka meelehärm
Teiste silmaveest jääb vabaks mu saar
On elu, valu ja enesepiinamisvaev
Olen üksi oma mõtetes (mõtetes)
Olen üksi (miljonitega) oma tunnetes (oma tunnetes)
Kuid siiski elu leidub veel
Ning järjest karastub (nii tugevaks ta saabki)
Mets hingahtas ja mattis vale
Kõik silmad, pisaraist nad kuivaks jäid
Suur vanker kutsus mu ära
Kui vaatad, näeksid mind seal
Aldevia - Sinu Taeva Pisarad Lyrics
Aldevia - Sinu Taeva Pisarad Lyrics
We currently do not have these lyrics.
If you would like to submit them, please use the form below.
We currently do not have these lyrics.
If you would like to submit them, please use the form below.
Vihma pärast ei julge ma välja minna
Sest et pelgan sinu pisaraid seal
Ajad on meid pillutanud siia ja sinna
Järjest vähem vahet teha saab halval ja heal
Olen üksi oma mõtetes (mõtetes)
Olen üksi (miljonitega) oma tunnetes (oma tunnetes)
Kuid siiski elu leidub veel
Ning järjest karastub (nii tugevaks ta saabki)
"Igavesti" kestis kõigest päevi paar
Lumesajuks muutub kord ka meelehärm
Teiste silmaveest jääb vabaks mu saar
On elu, valu ja enesepiinamisvaev
Olen üksi oma mõtetes (mõtetes)
Olen üksi (miljonitega) oma tunnetes (oma tunnetes)
Kuid siiski elu leidub veel
Ning järjest karastub (nii tugevaks ta saabki)
Mets hingahtas ja mattis vale
Kõik silmad, pisaraist nad kuivaks jäid
Suur vanker kutsus mu ära
Kui vaatad, näeksid mind seal
Sest et pelgan sinu pisaraid seal
Ajad on meid pillutanud siia ja sinna
Järjest vähem vahet teha saab halval ja heal
Olen üksi oma mõtetes (mõtetes)
Olen üksi (miljonitega) oma tunnetes (oma tunnetes)
Kuid siiski elu leidub veel
Ning järjest karastub (nii tugevaks ta saabki)
"Igavesti" kestis kõigest päevi paar
Lumesajuks muutub kord ka meelehärm
Teiste silmaveest jääb vabaks mu saar
On elu, valu ja enesepiinamisvaev
Olen üksi oma mõtetes (mõtetes)
Olen üksi (miljonitega) oma tunnetes (oma tunnetes)
Kuid siiski elu leidub veel
Ning järjest karastub (nii tugevaks ta saabki)
Mets hingahtas ja mattis vale
Kõik silmad, pisaraist nad kuivaks jäid
Suur vanker kutsus mu ära
Kui vaatad, näeksid mind seal