Pole ammu sest möödunud
Siiski piisav, et unustada
Meelest heidetud elulood
Silma ja kõrva alt ära, sest milleks need
Valed vaid, mida kuuleme neil teil
Mõnitused kukkujate aadressil
Pimesi, kurdina püüeldes
Oma õigluse eest võideldes
Surrakse veel selles õnnemaailmas
Itkevad need, kes jalgu jäid
Taluvarede vahel hulkudes ringi
Õued on võsased, külad on hukkunud
Valed vaid, mida kuuleme neil teil
Mõnitused kukkujate aadressil
Pimesi, kurdina püüeldes
Oma õigluse eest võideldes
Ei kärkimised ega palved suuda
Tuua tagasi värvilist unistust
Kõik on nii kole ja räämas ja lagunud
Aeg on siin peatunud, peatunud korraks
Valed vaid, mida kuuleme neil teil
Mõnitused kukkujate aadressil
Aldevia - Valed Vaid Lyrics
Aldevia - Valed Vaid Lyrics
We currently do not have these lyrics.
If you would like to submit them, please use the form below.
We currently do not have these lyrics.
If you would like to submit them, please use the form below.
Pole ammu sest möödunud
Siiski piisav, et unustada
Meelest heidetud elulood
Silma ja kõrva alt ära, sest milleks need
Valed vaid, mida kuuleme neil teil
Mõnitused kukkujate aadressil
Pimesi, kurdina püüeldes
Oma õigluse eest võideldes
Surrakse veel selles õnnemaailmas
Itkevad need, kes jalgu jäid
Taluvarede vahel hulkudes ringi
Õued on võsased, külad on hukkunud
Valed vaid, mida kuuleme neil teil
Mõnitused kukkujate aadressil
Pimesi, kurdina püüeldes
Oma õigluse eest võideldes
Ei kärkimised ega palved suuda
Tuua tagasi värvilist unistust
Kõik on nii kole ja räämas ja lagunud
Aeg on siin peatunud, peatunud korraks
Valed vaid, mida kuuleme neil teil
Mõnitused kukkujate aadressil
Siiski piisav, et unustada
Meelest heidetud elulood
Silma ja kõrva alt ära, sest milleks need
Valed vaid, mida kuuleme neil teil
Mõnitused kukkujate aadressil
Pimesi, kurdina püüeldes
Oma õigluse eest võideldes
Surrakse veel selles õnnemaailmas
Itkevad need, kes jalgu jäid
Taluvarede vahel hulkudes ringi
Õued on võsased, külad on hukkunud
Valed vaid, mida kuuleme neil teil
Mõnitused kukkujate aadressil
Pimesi, kurdina püüeldes
Oma õigluse eest võideldes
Ei kärkimised ega palved suuda
Tuua tagasi värvilist unistust
Kõik on nii kole ja räämas ja lagunud
Aeg on siin peatunud, peatunud korraks
Valed vaid, mida kuuleme neil teil
Mõnitused kukkujate aadressil